Kaleido

Month: September 2024

  • Seenehooaeg on käes: kuidas otsida ja korjata seeni?

    Seenehooaeg on Eestis üks oodatuimaid aegu, kus looduse armastajad suunduvad metsadesse, et leida ja korjata maitsvaid seeni. Kuigi paljud on juba korjasid kukeseeni, tõeline seenehooaeg algab tavaliselt septembris. Soodsate ilmastikutingimuste korral võib seente korjamise hooaeg kesta kuni novembrini.

    Eestis on seente leidmine tõeline kunst, mis nõuab kannatlikkust ja teadmisi. Seeneekspert Anatoli Tarassov jagab, et seenehooaeg algab tavaliselt septembris, kuid see sõltub suuresti ilmast. Kui augustis ei ole vihma sadanud, võib seente leidmine septembri alguses olla keeruline.

    Tarassov rõhutab, et mõned seened, nagu kukeseened, võivad kasvada isegi talvel, kui lund on vähe. Ta on korjanud kukeseeni isegi jaanuaris. Kukeseened on tuntud oma võime poolest taluda nii külma kui ka sooja ilma, mis teeb neist kindla valiku ka vähese seentega hooajal.

    Eestis kasvavad erinevad seeneliigid erinevates kohtades. Punapuravikud kasvavad tihti leht- ja segametsades, eriti haavapuude läheduses. Puravikud ilmuvad tavaliselt augustis ja neid võib leida männimetsades, kuid septembri lõpuks nad kaovad. Männiriisikad ja valged riisikad ilmuvad tavaliselt alles septembri lõpus ja võivad kasvada terve oktoobri jooksul.

    Oluline on meeles pidada, et seened imavad endasse lõhnu ja kahjulikke aineid, seega tuleb neid enne tarbimist kindlasti kuumtöödelda. See kehtib ka poes müüdavate šampinjonide kohta. Tarassov soovitab eelistada kuuma soolamise meetodit vanamoelisele soolamisele puutünnides, kuna see on ohutum ja tõhusam.

    Küsimusele, kas seeni tuleks lõigata või välja keerata, vastab Tarassov, et mõlemad meetodid on sobivad. Kui seen välja keerata, võib märkida paksenenud alumist osa, mis võib viidata mürgistele liikidele. Samuti jääb seene alumine osa maapinna alla, kui see lihtsalt ära lõigata, mis võib põhjustada osa seene kaotamist.

    Samuti tasub arvestada, et metsas on täiesti võimalik kohtuda metsloomadega. Selliseid kohtumisi ei peaks kartma, kuid siiski tuleks nendeks valmis olla. Varem rääkisime sellest, mida teha, kui kohtad metsas karu.

  • Alates 1. septembrist 2024 kehtivad ELi lennujaamades uued vedelike vedamise reeglid

    Alates 1. septembrist 2024 muutuvad Euroopa Liidu lennujaamades vedelike ja käsipagasi eeskirjad. Euroopa Komisjon kehtestas need muudatused, et suurendada lennureiside turvalisust. Uued reeglid mõjutavad kõiki reisijaid, kes lendavad Euroopa Liidu liikmesriikide lennujaamadest.

    Vedelike, geelide, pastade ja aerosoolide vedamisel kehtestatakse ajutised piirangud. Need esemed peavad olema alla 100 ml mahuga ja paigutatud läbipaistvasse plastkotti, enne kui need läbi turvakontrolli viiakse. See otsus tühistab hiljutise leevenduse lennujaamades, kus oli kasutusel C3 skaneerimistehnoloogia käsipagasi kontrolliks, kaasa arvatud Tallinna Lennujaamas.

    Lisaks vedelike piirangutele on Euroopa Komisjon esitanud ka soovitusi käsipagasi osas. Käsipagasi kaal ei tohi ületada 10 kg, mis on oluline reisi planeerimisel. Reisijad võivad kaasa võtta ühe käsipagasi ühiku ja ühe väiksema isikliku eseme, nagu käekott, seljakott või sülearvutikott.

    Käsipagasi mõõtmed on rangelt määratletud, et need vastaksid lennuki salongi ruumile. Käsipagasi mõõtmed ei tohi ületada 55x40x20 cm, sealhulgas käepidemed ja rattad. Isiklik ese peab mahtuma istme alla ja ei tohi olla suurem kui 40x30x15 cm.

    Need reeglid on loodud selleks, et tagada kõigi reisijate turvalisus ja sujuv liikumine lennujaamades. Uute piirangute teadmine ja nende järgimine aitab vältida ebameeldivaid üllatusi lennujaamas. Seega on soovitatav enne reisi hoolikalt üle vaadata nii vedelike kui ka käsipagasi nõuded.

    Kui sa kavatsed reisida, soovitame sul meeles pidada, kuidas ravimitega reisida. Nendega reisimise eeskirjades ei ole veel mingeid muudatusi.

  • Kukeseened ja puravikud: kõige tervislikumad seened Eesti metsades

    Seenelkäik on Eestis populaarne tegevus, mida harrastatakse alates juuli keskpaigast kuni oktoobri keskpaigani. Kõige armastatumad seened Eesti metsades on kukeseened, mida hinnatakse nende maitse ja tervislike omaduste poolest. Lisaks kukeseentele koguvad eestlased ka puravikke, mis on samuti väga väärtuslikud.

    Kukeseened on eriti hinnatud nende vastupanuvõime tõttu kahjuritele. Need seened sisaldavad mõruainet, millel on antibakteriaalsed omadused, mis kaitsevad seeni usside eest. Samuti usutakse, et kukeseened omavad teatud vähivastaseid omadusi.

    Puravikud on rikkaliku maitsega seened, mis oma toiteväärtuselt sarnanevad lihale. Need seened on suurepärane valguallikas ning sobivad hästi suppide, soolamise, marineerimise ja praadimise jaoks. Puravike kasutamine toidus lisab roogadele sügavust ja maitseküllust.

    Kuigi seened on tervislikud ja toiteväärtuslikud, tuleb nende korjamisel olla ettevaatlik. Seenelised peaksid teadma, kust seeni korjata, et vältida toksiliste ainete sattumist toidulauale. Samuti on oluline korjata ainult neid seeni, mille söödavuses ollakse täiesti kindlad, et vältida võimalikke mürgistusi.

    Seenelkäik on tervislik ja nauditav tegevus, mis toob värsket õhku ja liikumist looduses. Kukeseened ja puravikud on Eestis hinnatud oma toiteväärtuse, maitse ja mitmekülgse kasutuse poolest. Seetõttu tasub neid seeni hoolega korjata ja nautida nende rikkalikku maitset.

    Kui oled juba kukeseened korjanud, siis huvitab sind, mida teha edasi. Pööra tähelepanu meie artiklile “Kuidas säilitada kukeseened“. Selles räägime teile, kuidas neid seeni kõige paremini säilitada.